Ühinguõiguslikud koosolekud eriolukorra ajal

Kui osaühingute puhul on võimalik teha otsuseid ka koosolekut kokku kutsumata, siis aktsiaseltsidele sellist võimalust ette nähtud ei ole. Kui aktsionärid soovivad võtta vastu otsuse koosolekut kokku kutsumata, siis see eeldab ühehäälset otsust. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt taanduvad koosoleku pidamise võimalused sellele, mis erisusi põhikirjad ette näevad, kas on võimalik hääletada näiteks posti või elektroonilisel teel. Selleks aga, et neid võimalusi põhikirja saada, on aga jällegi koosoleku pidamine üldjuhul vajalik. Samas börsiaktsiaseltsidele on paindlik võimalus seadusega antud, et pidada koosolekuid elektrooniliselt füüsiliselt kohal olemata, tingimusega, et see on sätestatud põhikirjas.

Kõige kiirem lahendus antud keerulises olukorras on see, et osanikud või aktsionärid volitavad kõik näiteks ühte aktsionäri või koosoleku juhatajat/protokollijat vastu võtma tema häältega otsuseid. Näiteks antakse välja volitus põhikirja muutmiseks, millega võimaldatakse koosoleku pidamine selliselt, et füüsiliselt ei pea kõik omanikud kohal olema. Eelkõige on põhikirja muudatus soovituslik selle tõttu, et praktika näitab, et enamike ühingute põhikirjad ei näe hetkel ette võimalusi muud moodi hääletamiseks kui tavapärase füüsilise koosolekuna.

Võttes arvesse soovitusi viia lähikontaktide arv miinimumini, siis on Riigikogule tehtud juba ettepanek erakorraliselt muuta äriseadustikku, millega anda võimalus pidada täielikult elektroonilise koosolekuid nii osaühingutel kui ka aktsiaseltsidel. Kui hetkel on elektroonilise hääletamise võimalus justkui olemas seaduses juhul, kui see on kirjas põhikirjas, siis tegelikkuses ei loeta koosoleku jälgijaid kvoorumi hulka ja neil pole võimalik seega reaalajas hääletada. Riigikogule tehtud pöördumises viidatakse, et paindlikumad võimalused koosolekute läbiviimiseks peaksid säilima ka eriolukorra möödudes, kui ühingud selle enda põhikirjas ette näevad.

Kriisiolukorra möödudes tasub ühingutel üle vaadata enda põhikirjad ning tulevikule mõeldes kindlasti teha vastavad muudatused sarnaste olukorda tarbeks. Selleks ei pea olema riigis kehtestatud eriolukord, et mõista vajadust teatud olukordades otsuste vastu võtmiseks ka muul viisil kui kõiki omanikke füüsiliselt kokku kutsudes.

Artikkel on täismahus avaldatud portaalis rup.ee.