3 meeldetuletust enne suvepuhkust

1. Pikenda juhtorganite liikmete volitusi

Kuna aastas korra peavad osanikud või aktsionärid kinnitama majandusaasta aruande võiks üle vaadata ka juhatuse, nõukogu liikmete ja audiitorite volituste tähtajad, sest need ei pikene automaatselt. Volitusi saab pikendada samas otsuses, mis kinnitab ka majandusaasta aruande. Lisaks on osaühingute puhul võimalus juhatuse liikmeid valida ametisse tähtajatult. Silmas tuleb siiski pidada, et nõukogu olemasolul valib juhatuse liikmeid nõukogu ja sellekohane otsus tuleb vormistada eraldi.

Juhatuse puudumise korral ehk juhul kui juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi võib registriosakond (äriregister) ettevõtja sundlõpetada. Olukorras, kus ettevõtjal puudub juhatus on see sisuliselt tegutsemisvõimetu, sest juhatuse pädevuses on ettevõtja esindamine. Juhatuse puudumisel määrab registripidaja tähtaja juhatuse valimiseks ning juhul kui juhatust tähtajaks ei valita võib registripidaja algatada sundlõpetamise. Lisaks tuleb jälgida, et ettevõtja juhatuse liikmete arv oleks vastavuses põhikirjaga, sest vastasel korral võib registripidaja samuti teha hoiatuse sundlõpetamise alustamiseks.

2. Kontrolli, kas netovara on piisavalt

Teiseks peaks ettevõtja kontrollima, et ühingu netovara oleks positiivne ehk ühingul oleks varasid rohkem kui kohustusi. Netovara on negatiivne, kui on liiga palju kahjumit tekkinud ja ei ole varasemast ajast piisavalt reserve ega eelmiste aastate kasumit miinuse katteks. Kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 2500 eurot tuleb kokku kutsuda osanike koosolek, kus otsustakse osakapitali vähendamine või suurendamine nii, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist või minimaalselt 2500 eurot. Juhul kui ükski neist meetmetest ei aita, peab kasutusele võtma muud abinõud, mis annaksid tulemuseks positiivse kapitali. Aktsiaseltsi netovara peab olema vähemalt 25 000 eurot.

3. Majandusaasta aruande esitamata jätmine võib lõppeda ühingu kustutamisega

Majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Kuna üldiselt on ettevõtjatel majandusaastaks valitud kalendriaasta, siis langeb majandusaasta aruande esitamise tähtaeg juuni viimasele päevale. Majandusaasta aruande koostab juhatus ja selle kinnitavad osanikud või aktsiaseltside puhul, aktsionärid. Tuleb tähele panna, et audiitori olemasolul või audiitorkohustuse olemasolul, peab aruandele lisama ka vandeaudiitori aruande ja nõukogu olemasolul selle arvamuse.

Kui majandusaasta aruanne jääb õigel ajal äriregistrile esitamata, teeb registripidaja ühingule hoiatuse ning kohustab teda esitama aruande täiendava tähtaja jooksul, mis ei või olla vähem kui kuus kuud, või esitama mõjuvat põhjust, miks ei ole võimalik aruannet esitada. Kui aruannet siiski ei esitata, võib registripidaja avaldada sellekohase teate Ametlikes Teadaannetes. Kui ettevõtja ka eelnimetatud teate avaldamisest kuue kuu jooksul aruannet ei esita, on registripidajal õigus ettevõtjat trahvida või see registrist kustutada. Kustutada võib ilma likvideerimismenetluseta juhul, kui võlausaldajad ei ole esitanud ettevõtja vastu nõudeid. Praktikas tuleb ette olukordi, kus mittetegutsevad ettevõtjad ei esita majandusaasta aruandeid teadlikult, et registripidaja kasutaks õigust need registrist kustutada.