Uudised

Vääramatu jõud Ukraina sõja kontekstis – millal saab ettevõtja sellele tugineda?

Ei ole vast jäänud kellelegi märkamatuks, et sõda Ukrainas on mõjutanud ka Eesti majanduskeskkonda. Kõige otsesemalt on olnud mõjutatud need sektorid, kes saavad oma toormaterjali või tööjõu Ukrainast, Venemaalt või Valgevenest. Nii mõnigi ettevõtja võib olla vaadanud otsa oma varasemalt sõlmitud lepingutele ja tulemata jäänud toorainele ning tõdenud, et siin peab küll olema tegu vääramatu jõuga, sest ega kivist vett välja pigistada ju ei saa. Kuid kuidas vääramatu jõu olemasolu juriidiliselt tuvastada ja tõendada?

Force Majeure

Vääramatu jõu olemasolu on nii Eesti kui ka paljude välisriikide õiguskordades üheks võimaluseks, kuidas välistada isiku vastutus lepingurikkumise eest. Siiski ei piisa vastutuse välistamiseks lihtsalt viitest müstilisele „vääramatule jõule“, vaid seda tuleb ka vastavalt sisustada. Suures plaanis on vääramatule jõule tuginemisel ja selle tõendamisel neli eeldust, mida kirjeldame järgnevalt Ukraina sõja kontekstis.

1.              Ukraina sõjast põhjustatud asjaolu takistab lepingulise kohustuse täitmist

Siin tasub pöörata tähelepanu asjaolule, et vaid Ukraina sõja esinemine ei ole piisav, et kõik saaksid vabaneda oma lepingurikkumisest tulenevast vastutusest. Oluline on põhistada, kuidas Ukraina sõda ettevõtja kohustust mõjutab. Näiteks tuleb näidata, miks konkreetset materjali polegi võimalik saada mujalt kui Ukrainast või miks seda pole võimalik tähtaegselt saada mujalt (ka lepingu täitmisega hilinemine võib kujutada endast lepingurikkumist).

2.              Asjaolu on väljaspool kohustatud isiku mõjuulatust

Esimesel silmapilgul võib see eeldus tunduda naljakas – muidugi pole Eesti ettevõtjal võimalik mõjutada seda, kas Ukrainas toimub sõda. Kuid kui ettevõtja tellib näiteks praegu, mais 2022, kauba Ukrainast, mitte mõnest muust sobivast riigist, siis on sellise otsuse tegemine selgelt ettevõtja mõjuulatuses.

3.              Asjaolu polnud võimalik ette näha

Sarnaselt eelmise eeldusega, tuleb siin lähtuda lepingulisele kohustusele kõige lähemalseisvamast otsusest. Näiteks, ei saanud ilmselt sõda Ukrainas ja sellest tulenevaid tarneraskusi ette näha eelmisel aastal tehtud tellimuse puhul, kuid kui Eesti ettevõtja teeb tellimuse mais 2022, siis tuleb tal paratamatult ette näha võimalikke raskusi oma kohustuse täitmisel.

4.              Asjaolu polnud võimalik vältida ega raskust ületada

Viimase kriteeriumi puhul tuleb jällegi lähtuda just lepingulisest kohustusest. Keegi ei eelda, et Eesti ettevõtja oleks saanud ära hoida sõja Ukrainas, kuid tal võib olla võimalik vältida selle mõju lepingule, tellides juba algselt toormaterjali mujalt; või raskus ületada, ostes tarne võimatuse selgudes materjali (isegi kui veidi kallimalt) mujalt.

Kui kaua saab vääramatule jõule tugineda?

Vääramatule jõule saab tugineda vaid niikaua, kui kohustuse täitmine on võimatu. Kui näiteks kauba tarne Ukrainast muutub taas võimalikuks või kui selgub, et sama kaupa saab tarnida Eestisse ka mujalt, jätkub isiku kohustus lepingutingimusi täita. Siiski tuleb arvestada, et reeglina lepitakse lepingus kokku, et vääramatu jõu tõttu võimatud olnud tähtajad lükkuvad edasi ehk ettevõtja ei ole kohe pärast vääramatu jõu olukorra lõppemist omadega uue lepingurikkumise otsas, sest ei täitnud oma kohustusi vastavalt algses lepingus kokkulepitud kuupäevadele.

(Autor: Gerda Grauberg)

Soovid rohkem infot?
Planeering

Planeeringu kehtestamise otsuse edasikaebamise tähtaja arvestamise erisustest Riigikohtu hiljutise otsuse valguses

Seadusemuudatus: ehitussektor

Seadusemuudatus: ehitussektori töötajad saavad lisakaitse, ehitustööde peatöövõtja vastutus suureneb

kinnisvara

Mida kinnisasja pärimisel ja päritud kinnistuga tehingute tegemisel silmas pidada

planeerimine

Hiilivad muutused seiskavad arendused ja muudavad kinnisvarasse investeerimise ettearvamatuks

Force Majeure

Vääramatu jõud Ukraina sõja kontekstis – millal saab ettevõtja sellele tugineda?

üüritulu

Käibel põhinev üür: kas sellest võidab üürnik või üürileandja?

rohemärgis

Hoone rohemärgis: kaasaegsed väärtused ja õiguslikud aspektid

construction site

Kust jookseb ehitaja vastutuse piir, kui tellija annab ehitajale vigaseid juhiseid?

Notary

Notariaalne kaugtõestamine on tulnud, et jääda

kinnisvara

Kinnisasja ost looduskaitse meelevallas

crowdfunding

Ühisrahastusteenuste loakohustus hakkab kehtima 10. novembrist 2022.a.

rental

Kas üürivaldkonna seadusemuudatused on liialt üürileandja kasuks kaldu?

Vastutuskindlustus ehituses – kas võluvits töövõtja ja tellija riskide maandamiseks?

Vastutuskindlustus ehituses – kas võluvits töövõtja ja tellija riskide maandamiseks?

Hea ehitustava tähtsusest ehitamisel ja ehitusvaidluse korral

Hea ehitustava tähtsusest ehitamisel ja ehitusvaidluse korral

NJORD Estonia: Purchasing real estate with a smart contract – a possibility or a pipedream?

Kinnisvara omandamine nutilepinguga – kas rakendatav või soovunelm?

Välismaise lepingupartneri töötajate palga eest võib vastutada Eesti peatöövõtja

Välismaise lepingupartneri töötajate palga eest võib vastutada Eesti peatöövõtja

Õiguslikud riskid virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamisel ehitussektoris

Ehituse maksumuse prognoosimatu kasv – kas alus ehituslepingu muutmiseks?

Ehitusvaidluse tulemuse võib otsustada hoone vastavus standardi nõuetele

Arendustegevusega tuleb alustada senisest põhjalikumalt

Kas majutuse pakkumine Airbnb kaudu on seaduslik?

Mida tähendab kinnisvara müük tingimusel „as is“?

Kinnisvaratehingute tegemine plokiahela tehnoloogia abil

Kas ehitisel on garantii või mitte?

4 viga, mida tehakse kinnisasja üürilepingu sõlmimisel

Detailplaneeringu koostamise vajaduse hindamine

Tähtajalise üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise eest saab nõuda hüvitist!

Kas mitteresidendist pärandvara müüja peab omandireformi käigus tagastatud Eestis asuva kinnisasja eest tasuma ka Eestis tulumaksu?

Aitame teil leida parima lahenduse