Põhjamaade ärikultuur – suve väljaanne
Suvel Põhjamaades reisimine võib käivitada sinu eestlasliku ettevõtluspisiku ning võid hakata mõtlema kuidas oma tooteid ja teenuseid naaberturgudele tuua. Mis on suurepärane! Aga enne kui sa alustad, tee veidi eeltööd ning ära eelda, et jaanipäevast kuni augusti keskpaigani midagi toimuma hakkab, sest suvi on meie kallitele naabritele pikk ja laisavõitu.
Kuniks sügise saabumist ootad, tee enne potentsiaalsete partneritega kontakteerumist kindlaks, et sul on:
- hästi läbimõeldud plaan;
- ingliskeelsed turundusmaterjalid, mida mustanditena näidata (hiljem vajad sa neid ka kohalikes keeltes);
- strateegia, mis sisaldab ka lühikest müügikõnet.
Jäta meelde, et su naabrid ei ole nii paindlikud kui eestlased ning sinu valmisolek muudatusi sisse viia võib panna nad arvama, et sa pole ekspordiks veel valmis või et sa pole veel saavutanud õiget professionaalsuse taset.
Kohaliku kultuuri tundmine on eduka turule sisenemise eeldus. Miks mitte jaanipäeva kohta rohkem uurida?
Norrakad, taanlased ja soomlased tähistavad jaanilaupäeva meiega samal päeval. Norras ja Taanis nimetatakse seda Sankt Hans Aften ehk Püha Hansu õhtuks. Hans on ju muidugi seesama kristlik tegelane kui Johannes, ehk eesti keeles Jaan.
Nagu ka Eestis, usutakse kõikides Põhjamaades, et jaanilaupäeval on loodusele võimas mõju. Jaanilaupäeva õhtul korjatud ravimtaimedel pidi kõige tugevam toime olema.
Kui Taanis peetakse mitmeid lõkkepidustusi järve või mere ääres, toimuvad Norras taolised pidustused üldjuhul mägedes. Taanis laulavad inimesed “Vi elsker vort land” („Me armastame oma maad“). Ka soomlased kogunevad rannal või oma mitmete järvede ääres. Rootslased kaovad samuti linnadest ning lähevad saarestikele või maal asuvate sugulaste juurde.
Soomlased, kes nimetavad oma jaanipäeva Juhannuseks, järgivad samuti lõkke ja sauna traditsiooni nagu eestlasedki. Rootslased ja soomlased jagavad aga ühist traditsiooni, milleks on seitsme erineva lille korjamine jaanilaupäeva õhtul ning usutakse, et kui sa hoiad neid oma padja all, siis näed unes oma tulevast abikaasat. See võib olla ka põhjus miks üheksa kuud hiljem nii palju lapsi sünnib, aga see võib olla seotud ka tarbitud alkoholikogustega…
Üllatuslikult pole Rootsis jaanilaupäeval lõkke tegemise kommet. Selle asemel tähistavad rootslased viljakust väga ristiusueelsel kombel, pannes püsti meiupuud ning tantsides nende ümber traditsioonilisi rahvatantse. Sellel päeval on ideaalne kanda oma Rootsi rahvusriietust. Lisaks lilledele ja tantsimisele on väga oluline koht ka toidul ning see koosneb traditsioonilisest smörgåsbord’ist ehk Rootsi lauast, kus leidub heeringat, hapukoort, lõhet, värskeid kartuleid, näkileiba ja juustu ning magustoiduks maasikakooki. Hilisõhtul on kuulda laulu “Visa vid midsommartid” („Laul jaanipäeva ajal“) https://www.youtube.com/watch?v=fGTKebnCv40.
Pane tähele, et rootslased tähistavad jaanilaupäeva alati 24. juunile kõige lähemal oleval reedel.