Nõuet Euroopa Liidus asuva ettevõtte vastu võib olla võimalik arvatust lihtsamalt maksma panna
Tihedalt läbipõimunud majandusega Euroopa Liidu liikmesriikides on ärisuhete loomine ning lepingute sõlmimine teiste liikmesriikide ettevõtetega täiesti tavapärane praktika. Nagu kõigi ärisuhete puhul, nii tekib ka piiriüleste kokkulepete korral pahatihti vaidlusi ja rahalisi nõudeid teise osapoole vastu. Kuigi üldiselt peetakse välisriigi ettevõttega tekkivaid vaidlusi tavapärasest kulukamaks ning aeganõudvamaks, siis võib see hirm olla täiesti asjatu, kui on võimalik kasutada Euroopa Liidu poolt loodud vaidluste lahendamise mehhanisme.
Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Taani on võimalik kasutada järgmisi vaidluste lahendamise mehhanisme:
Euroopa maksekäsumenetlus
Piiriüleste vaidluste lihtsamaks ja kiiremaks lahendamiseks on Euroopa Liidus tsiviil- ja kaubandusasjades juba aastast 2008 võimalik pöörduda Euroopa maksekäsumenetluse poole. Oma olemuselt on Euroopa maksekäsumenetlus suuresti sarnane Eesti maksekäsumenetlusega ja on loodud juhtudeks, kus sissenõudja ning võlgnik asuvad eri liikmesriikides ning esitatav nõue on avalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud (näiteks on võlgnik talle esitatud arve põhjendamatult tasumata jätnud). Tegemist on kirjaliku menetlusega, mille käigus pole vaja välisriigi kohtusse kohale ilmuda. Olulise erinevusena Eesti maksekäsumenetlusest ei ole Euroopa maksekäsumenetluses rahalise nõude piirmäära kehtestatud.
Euroopa maksekäsuavaldus esitatakse välisriigi kohtule üldjuhul välisriigi ametlikus keeles, kui vastava välisriigi kohus avalduse esitamist võõrkeeles ei võimalda. Välisriigi kohus annab nii kiiresti kui võimalik pärast avalduse esitamist välja Euroopa maksekäsu. Kui võlgnik sellele vastuväiteid ei esita, siis tunnistab kohus maksekäsu täidetavaks. Sellise maksekäsuga on võimalik koheselt pöörduda kohtutäituri poole ilma, et oleks vaja täiendavalt maksekäsu täidetavaks tunnistamist taotleda.
Euroopa väiksemate nõuete menetlus
Lisaks Euroopa maksekäsumenetlusele on piiriüleste vaidluste lahendamisel abiks ka Euroopa väiksemate nõuete menetlus, mille käigus on võimalik lahendus saada tsiviil- ja kaubandusasjades tekkinud nõuetele, sh vaidluse all olevatele nõuetele, mille suurus ei ületa 5000 eurot.
Üldjuhul on Euroopa väiksemate nõuete menetlus kirjalik ja toimub asja lahendava kohtu menetluskeeles, kuid kohtul on võimalik poole taotlusel või omal algatusel vajadusel ka istung pidada. Menetlus ise toimub kindlaksmääratud standardvorme kasutades ja kohtul on õigus koguda otsuse tegemiseks ka tõendeid. Kohus teeb vaidluses otsuse kohtuistungi toimumisest arvates või kogu otsuse tegemiseks vajaliku teabe kättesaamisest 30 päeva jooksul. Tehtud kohtuotsus kuulub kõigis liikmesriikides ilma erimenetlusteta viivitamata täitmisele.
Pangakontode Euroopa arestimismäärus
Kuigi tegemist ei ole eraldiseisva vaidluse lahendamise mehhanismiga, siis võib juhul, kui vaidluse vastaspool omab vara teistes liikmesriikides, olla suureks abiks Euroopa arestimismäärus, mis võimaldab Euroopa Liidu kohtul külmutada võlgniku teise liikmesriigi pangakontol oleva raha. Sellise arestimismääruse saab väljastada kohus, kes on pädev asja ka sisuliselt lahendama. Määruse väljastamiseks peab võlausaldaja tõendama, et eksisteerib selline reaalne oht, mis õigustab võlgniku pangakonto külmutamist. Tehtud arestimäärust tunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides ilma täiendavate erimenetlustega. Euroopa arestimismäärus võib olla suureks abiks nende võlgnike puhul, kes proovivad oma kohustuse täitmisest hoiduda, hoides oma vara teiste liikmesriikide pankades.
Juhul, kui ettevõttel on tekkinud nõue mõne teise Euroopa Liidus tegutseva ettevõtte vastu, siis tasub enne teises liikmesriigis hagi esitamist või nõudest loobumist teha kindlaks, kas äriühingul oleks nõude rahuldamisel abi Euroopa Liidu lihtsustatud menetlustest - need võivad heal juhul osutuda kiireimateks ja odavaimateks abinõudeks.