Võltsitud kaupa ostetakse igal aastal EL-i sisse 85 000 000 000 euro väärtuses ning summa aina kasvab
Ebaseaduslike koopiate ja kaubamärgi õigusi rikkuvate toodete saadavus on eksponentsiaalselt tõusnud internetipoodides ostlemise võimaluste tõttu. Ametlike statistikate kohaselt on 5% kõikidest Euroopa Liitu imporditud kaupadest, väärtuses 85 miljardit eurot, võltsingud.
Võltsimine tähendab millegi järgi tegemist. Võltsingud on võltsitud või mitteautoriseeritud replikatsioonid päris tootest. Võltsinguid tehakse tihti eesmärgiga imiteeritud toodete, nt kõrgmoe- või farmaatsiatoodete, suuremast väärtusest kasu lõigata.
Võltsingutel on tihtipeale ka võltsitud logod või brändinimed (mille tulemuseks on patendi või kaubamärgi rikkumine), on madalama kvaliteediga (mõnikord ei toimi üldse) ja võivad isegi mürgiseid koostisosi sisaldada. Sadu tuhandeid inimesi on surnud auto- ja lennundusõnnetustes võltsitute varuosade tõttu, mürgistuste või mittetoimivate ravimite tarvitamise tõttu.
Ei tasu unustada, et ostes võltsinguid, teenivad tootja ja müüja kasumit kellegi teise loovuse ja investeeringu pealt. Need tootjad ja müüjad on tavaliselt osa suuremast kuritegelikkust sündikaadist, keda keegi tegelikult toetada ei taha.
Selle hiiglasliku probleemiga tegelemiseks on Euroopa Komisjon teinud algatuse meetmete rakendamiseks, mis kontrolliks rahavooge ja keskenduks rohkem võltsingute tootjatele mitte ainult nende ostjatele. Sellised algatused võivad potentsiaalselt võltsingute allikad välja suretada.
Teine efektiivne meetod, mida peaksime eeltooduga paralleelselt kasutama, on teadlikkuskampaaniad, et harida inimesi intellektuaalomandiõiguse väärtuse teemal ning selgitada neile mis väärtust intellektuaalomandiõigus ühiskonnale kaasa toob. Milline näeks maailm välja kui ühelgi leiutajal, kunstnikul ega autoril poleks õigust oma loomingu pealt raha teenida?
Üheks tegevuseks, millega muuta internetipoodide Notice-and-Take-Down (märka ja eemalda) protseduuride avaldusi efektiivsemaks on eraalgatuslikke vabatahtlike kokkulepete toetamine.
Selle algatuse põhitegevuseks on siiski kolmandate riikide võltsingute ja piraatluse jälgimislisti loomine koostöös nende kolmandate riikide võimudega. Euroopa Komisjoni kohaselt on Euroopa Liitu müüdavad võltsingud enamasti pärit Hiinast, Kagu-Aasiast ja Ladina-Ameerikast.
Lisaküsimuste korral võtke ühendust NJORD Advokaadibüroo vandeadvokaat Karolina Ullmaniga.