Virtuaalvääringu tegevusload Eestis – esimese aasta ülevaade

Eesti oli esimene riik Euroopa Liidus, mis võttis eelnevalt mainitud seaduse kasutusele. See omakorda viis buumini, mis tõi rahvusvahelise virtuaalvääringu vahetuse kliendid Eestisse, eesmärgiga hankida virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks tegevuslube.

Peaaegu aasta peale uue seaduse jõustumist on mitmeid litsentse välja antud ja ka väljakutseid tekkinud. Kuid milline on virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade situatsioon Eestis täna?

RahaPTS vahetas välja eelnevalt ebamäärase alternatiivsete makseviiside pakkuja definitsiooni, mis hõlmas virtuaalvääringuga seotud äritegevust, kahe alljärgneva definitsiooniga:

• virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenus ehk virtuaalvääringu vahetus;
• virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja ehk virtuaalvääringu rahakott.

Eesti majandustegevuse registri andmete kohaselt on Rahapesu Andmebüroo (RAB) välja andnud umbes 500 virtuaalvääringu vahetusteenuse tegevusluba ja umbes 410 virtuaalvääringu rahakotiteenuse tegevusluba.

Virtuaalvääringu tegevusloa taotlemise protsess on üpris kerge ja kiire. Dokumentide pakett, mida peab tegevusloa saamiseks esitama on minimaalne. Lisaks on seaduse kohaselt RAB-il 30 päeva aega taotluse läbi vaadata. Meie kogemuste kohaselt on virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusload  tavapäraselt välja antud juba 1-2 nädalaga, juhul kui kõik vajalikud dokumendid on esitatud ja RAB-il ei ole lisaküsimusi.

Tegevusloa saanud ettevõttel on kohustus täita kõik nõuded, mis tulenevad RahPTS-ist, näiteks „tunne oma klienti“ ning rahapesu ja terrorismi tõkestamise protseduurid. Teistele nõutele lisaks on tähtis arvestada sellega, et RAB on juba alustanud tegevuslubade kehtetuks tunnistamisega juhul, kui ettevõte ei ole asunud taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul pärast loa kehtivuse alguse kuupäeva. Sellel põhjusel on oluline märkida taotlusesse kuupäev, millal ettevõte soovib teenuse pakkumisega alustada.

Kõige suurem väljakutse ettevõtetele, kes tegutsevad virtuaalvääringuga seotud äritegevuses, on pangakonto avamine. Pangad Eestis ei ole valmis virtuaalvääringu teenustega tegelevatele klientidele kontot avama. Seega, sellised ettevõtted peavad raha saamiseks mujalt lahenduse leidma. Tavaliselt õnnestub ettevõtetel avada pangakonto teistes riikides või teistelt makseteenuse pakkujatelt nagu e‑raha asutustelt või makseasutustelt.

Kui soovid taotleda virtuaalvääringu tegevuslube ja sul on lisaküsimusi, siis palun võta ühendust NJORD vandeadvokaadi Karolina Ullmaniga (ku@njordlaw.ee) või juristi Nikolay Demchukiga (nd@njordlaw.ee).