Uuest aastast on võimalik maksekäsu kiirmenetluses lahendada suuremaid nõudeid

Mis on maksekäsu kiirmenetlus?

Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormisega ja tihti ka odavamalt saada kätte rahalist võlgnevust välja mõistev kohtulahend. See aitab võlausaldajal hoida kokku nii aega, raha kui ka närve. Maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamise eelduseks on, et võlausaldajal on rahaline nõue, mis on muutunud sissenõutavaks – näiteks kui esitatud arve maksetähtaeg on saabunud.

Kuidas nõude suurust arvutatakse?

Praeguse 6400 euro ja tulevase 8000 euro ülempiiri arvestamisel liidetakse kokku põhi- ja kõrvalnõuded. See tähendab, et kokku liidetakse võlgnevus, kogunenud intressid ja viivised.

Avalduse esitamine

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus tuleb esitada elektrooniliselt, täites e-toimikus leitava vormi. Vormis tuleb kirjeldada võlgnevust ning esitada selle võlgnevuse aluseks olevad dokumendid (näiteks laenuleping). Avalduse esitamiselt tuleb tasuda riigilõiv, mille suuruseks on 3% nõude suurusest, kuid mitte alla 45 euro. Uuest aastast tõuseb ka minimaalne riigilõiv, milleks saab olema 65 eurot. Avalduse võib nõudja esitada ise, kuid selleks võib vajadusel kasutada advokaadi abi.

Mis saab pärast avalduse esitamist edasi?

Kui avaldus on täidetud, kontrollib kohus, kas avalduses on kõik vajalik informatsioon olemas, ning edastab sel juhul võlgnikule makseettepaneku. Võlgnikul on sisuliselt kaks võimalust: kas 1) vaielda võlgnevusele vastu; või 2) mitte vastata/ võtta võlgnevus omaks.

Kui võlgnik vaidleb makseettepanekule vastu, siis vastavalt võlausaldaja avalduses tehtud valikule menetlus kas jätkub hagimenetluses kohtus või menetlus lõpetatakse.

Kui makseettepanekule vastuväidet ei esitata, koostab kohus määrusena maksekäsu, mida võlausaldaja saab kasutada täitedokumendina kohtutäituri poole pöördumisel.

(Autor: Gerda Grauberg)