‘Paysera LT’ UAB vs Lietuvos bankas (Leedu Pank)

Hiljutine kaasus, mis pärineb Leedust ning mille kohta tegi otsuse Euroopa Liidu Kohus, loob e-rahaga seotud kohtupraktika[1].

1. Faktid

“Paysera LT” UAB on Leedu Panga poolt e-raha ja makseteenuste pakkumiseks litsentseeritud institutsioon. Leedu Panga järelevalvenõukogu otsustas Payserale teha hoiatuse reeglite rikkumise eest, mis puudutab omavahendite nõuete arvutamist.

Omavahendite nõuete arvutamise reeglid makseteenuste osutamisel erinevad e-raha teenuste osutamisel arvutatud omavahendite reeglitest. Kuigi eksisteerib 3 erinevat meetodit (meetodid A, B ja C), mis hõlmavad mõningast matemaatilist ja raamatupidamislikku tegevust, siis meetod D (e-raha tegevuste jaoks) on lihtsam, sest sellekohaselt moodustab omavahendite osakaal vähemalt 2% keskmisest e-raha jäägist.

Veelgi enam, nagu otsuses öeldud, meetodid A, B ja C vajaksid, et e-raha asutusel oleks rohkem omavahendeid kui meetodi D puhul. See on oluline punkt, sest e-raha asutustele kehtivad kõrgemad aktsiakapitali nõuded kui makseasutustele[2], aga omavahendite nõuded võivad olla madalamad.

2. Küsimused

Leedu kõrgeim halduskohus esitas Euroopa Kohtu eelotsuse kohta kaks küsimust, kumbki suunatud hindamaks, kas kahte spetsiifilist teenust saab lugeda e-raha väljastamisega seotud tegevusteks (mis annab Payserale põhjuse kasutada meetodit D) või kas nad on makseteenused (mis annab õiguse Leedu Panga järelevalvenõukogule ning nõuab omavahendite arvutamisel meetodite A, B või C kasutamist).

Teenus 1 - e-raha lunastamine kolmanda osapoole pangakontole e-raha omaniku taotlusel.

Teenus 2 - e-raha väljastamine ostjale, ostjalt teatud toote või teenuse eest tasu laekumisel.

3. Kohtu otsus/põhjendused

Euroopa Kohtule esitatud teenused on e-raha väljastamisega seotud tegevused ja ei kujuta endast makseteenuseid kui need kaks teenust algatavad e-raha väljastamise või tagasivõtmise ühe maksetehinguga.

Seda, kas teenused algatavad e-raha väljastamise või tagasivõtmise, on Leedu kohtute kindlaks teha, kuna see on tõestatav fakt ning ei ole seaduse tõlgenduse küsimus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tegemist on e-rahaga seotud tegevusega, kui teenuses 1 on e-raha lunastamine võrdne raha saatmisega otse kolmanda osapoole pangakontole ilma, et raha e-raha omaniku käest läbi käiks ja teenuses 2 on toote/teenuse eest makse aktsepteerimine võrdne vahendite laekumisega.

[1] 16.01.2019 kaasus C-389/17

[2] Nt Lätis ja Eestis sõltub makseasutuste aktsiakapital pakutavatest teenustest ja võib olla vähemalt 20 000 eurot või 125 000 eurot. E-raha asutustele on miinimum aktsiakapitali nõue 350 000 eurot.