2020. aastal jõustunud seadusemuudatused

Ühistranspordi kulude hüvitamine

Edaspidi ei maksustata erisoodustusena töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletite hüvitamist. Erisoodustus on igasugune töötajale tehtud rahaliselt hinnatav hüve. Tegemist on kulutustega, mida tavaolukorras peaks töötaja tegema oma palga arvelt, kuid töötajate motiveerimiseks või muudel põhjustel teeb kulutused tööandja. Erisoodustused maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga.

Varasemalt ei loetud erisoodustuseks kulutusi töötaja transpordiks, kui teekonna läbimine ei olnud ühistransporti kasutades võimalik mõistliku aja- või rahakuluga. Seega kehtis eeldus, et kui töötajal on mõistikult võimalik ühistransporti kasutada, peab ta kulud kandma ise. Nüüdsest soodustatakse töötajatele ühistranspordi kulude hüvitamist.

Tulumaks lahkumisel

Kui Eestis asutatud äriühing viib vara mõnda teise välisriigis asuvasse püsivasse tegevuskohta, tuleb maksta tulumaksu. Maksustatakse summa, mis võrdub väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansis kajastatud väärtuse vahega.

Tulumaksu maksmist võib teatud tingimustel jaotada mitmele tähtajale ning maksustamist ei kohaldata muuhulgas, kui vara väljaviimine on seotud väärtpaberite rahastamisega või kui vara paigutatakse 12 kuu jooksul tagasi Eestisse.

Käibemaksuseadus

Aheltehingute maksustamise reeglite ühtlustamine

Käibemaksuseaduse muudatusega määratakse ühtsed reeglid aheltehingute maksustamisel. Siiani on Euroopa Liidu liikmesriigid reegleid kohaldanud üsna erinevalt. Maksukohustus sellega ettevõtetele ei muutu ning pigem välditakse edaspidi erinevast tõlgendamisest tingitud topeltmaksustamist või maksustamata jätmist. Aheltehingu korral ehk kui sama kaupa võõrandatakse mitu korda järjest, peab 0%-se käibemaksumäära kohaldamiseks kaupa võõrandama sellisele edasimüüjale, kes toimetab selle otse mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvale viimasele soetajale.

Tarbijakaitseseadus

Järelevalve laiendamine

Alates 17.01.2020 laiendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) pädevust järelevalve teostamisel. Edaspidi on TTJA-l näiteks õigus nõuda kolmandatelt isikutelt vajalikke andmeid, et kontrollida kaupleja esitatud teavet või kõrvaldada korrarikkumine. Samuti on TTJA-l õigus saada internetiteenuse pakkujalt andmeid lõppkasutajate tuvastamiseks.

TTJA-le laieneb ka pädevus piirata ligipääsu veebilehtedele või rakendustele, kui puuduvad muud tõhusad võimalused tarbijate huvide kaitseks.

Rahvusvahelise sanktsiooni seadus

Erikohustusega isikud

2020. aastast laiendati rahvusvahelise sanktsiooni seaduses erikohustusega isikute ringi, mis nüüdsest hõlmab ka virtuaalvääringu teenuste osutajaid. See tähendab, et ka virtuaalvääringu teenuste osutajad on kohustatud kontrollima, kas nende kliendid on finantssanktsiooni subjektid ja vajadusel sellest teavitama rahapesu andmebürood.